Igasugust toodet poest ostes on kõik juba harjunud, et kauba pakendil peab olema vöötkood, milleks on vertikaalsed triibud ja numbrid nende all.
Juhised
Samm 1
Vaadake vöötkoodi numbreid. Need sisaldavad teavet toote ja tootja kohta. Sellise teabe levinumad kodeerimismeetodid on 13-bitine Euroopa vöötkood EAN-13 ja UPC-ga ühilduv kood (ka 13-bitine), mida kasutatakse Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
2. samm
Pöörake tähelepanu vöötkoodi kolmele esimesele numbrile, need tähistavad toote päritoluriiki. Näiteks vastab Venemaa koodile 460, Ukraina - 482, Bulgaaria - 380 jne. Koodnumbrite ja tootjariikide vastavuse täieliku loetelu leiate Internetist - sellele väljaandele pühendatud saitidel.
3. samm
Järgmised neli või viis numbrit vöötkoodi sisaldavad teavet tootja kohta. Kuid neid andmeid on tavalisel ostjal üsna keeruline dešifreerida, kuna Internetis sellist teavet praktiliselt pole. Seda teavet kasutavad tavaliselt hulgimüügiga tegelevad ettevõtted.
4. samm
Järgmised viis numbrit vöötkoodist annavad toote omadused: nimi, selle tarbijaomadused, suurus ja kaal, koostisosad, värv. Nagu eelmises juhtumis, kasutavad neid andmeid suuremad hulgimüüjad sagedamini kui jaemüügiostjad.
5. samm
Pöörake tähelepanu vöötkoodi viimasele numbrile. See on kontrollnumber, mida kasutatakse skanneri vöötkoodi lugemise täpsuse kontrollimiseks. Viimast numbrit saab kasutada toote autentsuse kindlakstegemiseks.
6. samm
Vöötkoodi abil saate kindlaks teha, kas ostetud toode on võltsitud.
Lisage kõik koodis paaris kohtades olevad numbrid, korrutage saadud summa 3-ga. Lisage kõik koodis paaritu kohtades olevad numbrid, välja arvatud viimane kontrollnumber. Lisage saadud korrutisega 3 saadud produktiga saadud summa. Kümned visake saadud arvust välja. Lahutage saadud arv 10-st. Kui see vastab vöötkoodi kontrollnumbrile, on toode ehtne, vastasel juhul on teil võlts.
