Küsimusele, mis on majandus, pole ühemõttelist vastust. Lõppude lõpuks väidab iga inimene omal moel, mis see on ja kuidas majandusteadmisi oma elus rakendada.
Inimene, kes töötab otseselt majanduse valdkonnas, võib enesekindlalt öelda, et see on teadus, mis uurib täpselt, kuidas ühiskond teatud ressursse kulutab. Filosoof ütleb, et majandus on tootmise valdkonnas inimeste omamoodi psühholoogia. Koduperenaine võib julgelt vastata, et see on teadus korralikust majapidamisest ja õpilase sõnul on see inimese elu eriline osa. Kui vaadata "Vikipeediat", siis majandus on nii ühiskonna eri tüüpi tegevuste kui ka toodetud toodete õige levitamise, vahetamise ja tarbimise kogum.
Majandus kui nähtus tekkis juba ammu, kui polnud raha ega rahasüsteeme. See hetk saabus siis, kui inimene asus põllumajanduse ja loomakasvatusega tegelema. Esimeste looduslike toodete vahetuse hetkel inimeste vahel sündis majandus.
Nad räägivad sellest alati ja kõikjal, uudistes, ajalehtedes, ajakirjades ja isegi filmides, kuid kas inimene vajab seda või saab ilma selleta lihtsalt hakkama?
Igal inimesel on mitmeid konkreetseid vajadusi. Põhilisemad neist on toit, jook, riided. Kaugemale vaadates on peresid, kes tahavad midagi või vajavad midagi. Edasi selgub, et veelgi enamatel inimestel on ühised vajadused, näiteks linnad vajavad transporti, haiglad vajavad mingeid ravimeid jne. Nii saab majanduse abil rahuldada kõiki ülalnimetatud vajadusi. Kuidas?
Toon näite - haiglatele mõeldud ravim ostetakse raha eest, kuid enne seda peate raha eest ostma aine, millest see ravim on valmistatud. Ravimite tooraine eraldati omakorda looduslikest komponentidest või keemiliste vahenditega. Kõike, mis eespool loetletud seeriates osaleb, nimetatakse ressurssideks. Need ressursid on piiratud ja just majandus võib aidata neid õigesti jaotada, nii et keegi ei kannataks. Selle põhjal võime järeldada, et majandusteadus on inimkonnale vajalik, et teha õigeid otsuseid teatud ressursside kasutamise osas, nii et tulevikus pole neid, kes kannataksid nende vale jaotamise all.
