Islamit peetakse teiste maailmareligioonide seas kõige nooremaks. Selle tekkimise ajaloolised kuupäevad määrab 7. sajand. Selle häll oli Meka ja Medina, mida austavad kõigi religioonide esindajad. Islami lõhenemise põhjuseks oli poliitiline võitlus ja kolmanda õige kalifi mõrv. Jagunemise tulemusena moodustati kolm peamist suunda.
Juhised
Samm 1
Aastal 656, pärast Uthman ibn Affani surma, anti kalifi amet Ali ibn Abu Talibile, prohvet Muhamedi väimehele. Paljud kahtlustasid Alit aga seotuses endise kalifi mõrvaga. Süüria kuberner Muawiya ibn Abu Sufyan keeldus Alile truudust vandumast, mis viis Saffini lahinguni.
2. samm
Ali otsustamatus sõja läbiviimisel külvas sõdurites kahtlusi ja 12 000 lahkus armeest. Olles asunud Iraaki, hakkasid nad end nimetama kharijiitideks, mis araabia keelest tõlgitakse kui "kõnelejad". See oli esimene suur haru ühe usundi piires.
3. samm
Viis aastat hiljem tapeti Ali ibn Abu Talib. Kalifiks määrati Mu'awiyah. Osa moslemirahvast jäi Ali dünastiale siiski truuks. Nii jagunes islamimaailm sunniitideks, kes tunnustasid uue kalifi ja Umayyadide dünastia võimu, ning šiiitideks, kes usuvad endiselt, et võim kuulub juriidiliselt Ali järeltulijatele. Kharijidad aga ei ühinenud ühegi haruga.
4. samm
87% moslemitest on sunniidid. Valdav enamus on esindatud Lähis-Ida, Kesk- ja Lõuna-Aasia riikides, Põhja-Aafrikas. Juriidilistes küsimustes peavad sunniidid ühte neljast sunniidi õiguskoolist. Sunniitide haru hõlmab Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias, Kuveidis ja Kataris elavaid salafisid ning sufisid.
5. samm
Suuruselt teine moslemite rühm on šiiidid, moodustades 12–13% moslemitest. Šiiitide rühm on jagatud mitmeks alarühmaks. Aserbaidžaan, Iraan, Iraak, Bahrein ja Liibanon on mõõdukad Twelveri šiiidid; Saudi Araabia, Jeemen, väikesed rühmad Iraagis ja Iraanis - zaidid; Türgi ja Süüria on äärmuslikud šiia Ismailis. Iraagis elab 40% kõigist šiiitidest maailmas.
6. samm
Kharijiitidel on religioossed vaated, mis kattuvad paljuski sunniitidega. Kaks esimest kalifi, Umar ibn Khattab ja Abu Bakr, tunnistavad aga kharijiidid seaduslikuks. Usmani, Alit ja kõiki teisi ei tunnistata selle kõrvaltulemuseks.
7. samm
Kharijiidid jagunesid kogu oma olemasolu ajaloo jooksul paljudeks vooludeks: ajradistideks ja ibadisteks, bayhasiitideks ja asrakitideks, Najdatideks ja muhakkimitideks, sufriteks ja saalabideks. Enamik neist on muutunud religiooniajalooks või on neid esindanud vähemusrühmad. Ainsad erandid on Ibadid, kuhu kuulub enamus Omaani elanikke.
8. samm
Jaotus ei piirdu kolme peamise islami konfessiooniga. Maailmas on liikumisi, mis põhinevad islami seadustel, näiteks koraanlus.
