Stephen Paul Jobs on Ameerika ettevõtja, tuntud kui Pixari filmistuudio ja Apple Corporationi asutaja. Eelmise sajandi 70. aastate lõpus disainis Steve Jobs koos oma sõbraga ühe esimesest kompaktsest personaalarvutist. Tänu sellele mehele kasutavad miljonid inimesed üle kogu maailma iPhone'i, iPodi, iPaci ja Maci.
Juhised
Samm 1
Steve Jobs sündis 24. veebruaril 1955. Tema isa, süürlane Adulfatt Jandali ja ema Joan Schible, sündinud Saksa immigrantide perekonnas, elasid tsiviilabielus. Joan sünnitab poja ja otsustab lapse hüljata. Tema poeg sattus armeenlasest ameeriklanna Clara Jobsi ja tema abikaasa Pauli perre. Poisile pandi nimeks Stephen. Enne lapsendamist võttis Joan paarilt kohustuse maksta lapse kooli ja kolledži õppemaksu. Jobs pidas Paulust ja Clarat kogu elu oma tõelisteks vanemateks, kuigi ta teadis nende perekonnas ilmumise ajalugu.
2. samm
Steve isa töötas automehaanikuna ja üritas pojale sisendada armastust selle ameti vastu, kuid teismeline jäi mootoritest külmaks. Steve õppis entusiastlikult aga elektroonika põhitõdesid ning pani isa juhendamisel peagi televiisoreid ja raadioid kokku.
3. samm
Steve teenis oma esimese raha ajalehtede kättetoimetamisel ja siis kutsuti ta, kolmeteistaastane poiss, tööle Hewlett-Packardi konveierile. 15-aastaselt ostis Jobs oma esimese auto ning aasta hiljem tundis Steve huvi The Beatlesi ja Bob Dylani töö vastu, hakkas suhelda hipidega, suitsetama marihuaanat ja kasutama LSD-d.
4. samm
Steve'i klassivend tutvustas teda Steven Wozniakile. Vaatamata 5-aastasele vanusevahele leidsid kutid kiiresti ühise keele. Nende esimene ühine projekt oli "siniste kastide" valmistamine - digitaalsed seadmed, mis võimaldasid telefonikoode rikkuda ja helistada kõikjal maailmas tasuta. Sõbrad hakkasid selliseid kaste õpilastele ja naabritele müüma. Äri oli ebaseaduslik ja seetõttu tuli seadmete tootmist piirata.
5. samm
1972. aastal astus Steve Reedi kolledžisse, mis oli kuulus oma suurepärase õppekava, kõrgete standardite ja väga vaba moraali poolest. Tüüp tundis huvi vaimsete tavade vastu, keeldus loomset päritolu toidust, harjutas perioodiliselt paastu. Kuue kuu pärast loobus Jobs ülikoolist, kuid jätkas loometundides käimist.
6. samm
Steve Jobsi esimeseks tõsiseks tööks võib pidada videomängude tootmisega tegelenud ettevõtet Atari. Töökohtadele maksti mängude näpistamise eest 5 dollarit tunnis. Aasta hiljem saab Steve isetehtud arvutiklubi liikmeks. Pärast esimest kohtumist asus Jobs koos oma sõbra Wozniakiga kujundama personaalarvutit, mis hiljem kandis nime Apple I.
7. samm
1. aprillil 1976 registreerivad Steve Jobs koos oma sõprade Steve Wozniaki ja Ron Wayne'iga oma ettevõtte ja alustavad trükkplaatide masstootmist. Sel perioodil sai Jobs frutaristiks, käis õunadieedil ja tegi ettepaneku anda uuele ettevõttele nimi Apple Computer.
8. samm
Jobsi vanematekodu garaažis paneb elektroonikahuvilistest sõpruskond kokku esimesed Apple I. arvutid. Baidipoe omanik Paul Terrell tellis korraga 50 isikliku masina tootmise. Pealegi ei vajanud ta plaate, vaid täielikult kokku pandud ja kasutusvalmis arvuteid. Apple I erines aga klassikalistest arvutitest tänapäeva inimese tavapärases tähenduses väga palju. Sel ajal ei tootnud maailmas keegi sarnaseid kaupu. 1976. aasta augustis lõpetas Steve Wozniak töö Apple II tahvlil. Uues arvutis oli võimalik töötada värvi ja heliga, ühendada mängukontrollereid. Apple II-l oli integreeritud klaviatuur, laienduspesad, disketid ja plastkorpus.
9. samm
Apple Computer'i partnerlusest sai Apple, millel oli nüüd oma kontor ja aktsiad. Steve Jobs valib Apple'i uue kuuevärvilise hammustatud õuna logo. Ettevõtte asutajad olid pidevalt konfliktides, kuid Apple II müüdi edukalt USA-s ja välismaal. Apple III keskendus ettevõtete abistamisele ja arvutustabelitega töötamisele. Projektiga tegeles isiklikult Jobs, kes oli loetletud ettevõtte teadus- ja arendustegevuse asepresidendina. Apple III projekt ebaõnnestus mitmel põhjusel, eriti kuna 1983. aastal sai IBM PC turuliidriks, mis tõi Apple'i teisele kohale. Jobsi karmus ja põhimõtetest kinnipidamine viisid selleni, et 25-aastaselt sai temast juhatuse esimees ilma õiguseta sekkuda tehnilistesse küsimustesse.
10. samm
Steve Jobs esitleb Apple'i uusi arenguid, kuid konfliktsituatsioon ettevõttes muutub tõsisemaks. Töökohad vabastab direktorite nõukogu. Steve asutab NeXT Inc., mis on spetsialiseerunud teadlaste ja üliõpilaste arvutite tootmisele. Hiljem NeXT Inc. alustab tarkvara arendamist suurklientidele ja Jobs naaseb Apple'i juurde. Steve Jobs toob peagi turule iMac G3 - futuristliku disainiga arvuti, USB-porti välisseadmete ühendamiseks ja hõlpsasti kasutatava graafilise liidesega.
11. samm
Just Jobs käis välja idee müüa kaupu veebipoe kaudu, samuti avatud müügipunktid võimalikult lähedal tarbijale ehk elamupiirkondades. Jobs unistas, et arvutist saab digitaalne keskus, kuhu salvestatakse fotosid, muusikat, filme, mille kaudu on võimalik sõpradega suhelda ja oste sooritada. Apple vabastab seotud tarkvara (iMovie, iTunes). Ettevõtte asutajal õnnestus realiseerida veel üks unistus: kanda kogu oma lemmiklaulude kogu taskus. Nii sündis iPod. Kuid Apple'i juht sai suurepäraselt aru, et varem või hiljem muutuvad mobiiltelefonid nii võimsaks, et need asendavad mängijaid, foto- ja videokaameraid, sülearvuteid ning seetõttu lasti turule ka kuulsad iPhone nutitelefonid. Paralleelselt jälgis Steve iPadi Interneti-tahvli arendamist.
12. samm
2003. aasta oktoobris saab Jobs teada, et tal on kõhunäärmevähk. Ta keeldub kirurgilisest ravist, eelistades taimseid ravimeid, veganlust ja nõelravi, kuid läheb siis ikkagi haiglasse. Selleks ajaks oli kasvaja metastaseerunud. Operatsioon ega keemiaravi ei aidanud ning aeg läks lootusetult kaotsi.
13. samm
6. juunil 2011 teeb Steve Jobs oma viimase ettekande, tutvustades teenust iCloud ja operatsioonisüsteemi iOS 5 ning astub seejärel tagasi. Steve Jobs suri 5. oktoobril 2011. Teda nimetatakse endiselt visionääriks, hukka mõistetud ärimeetodite pärast, kuid tema geenius on tunnustatud.
