Mõistet "subjekt" kasutatakse aktiivselt paljudes avaliku elu valdkondades. Erinevates teadustes tõlgendatakse seda erinevalt. Kuid on ka põhitähendus, mis on sarnane kõikidel erialadel.
Juhised
Samm 1
Loogika järgi on subjekt kohtuotsuses kõne all olev subjekt. See on kas kinnitatud või ümber lükatud. See on üks loogika põhimõisteid, ilma milleta on võimatu teha järeldusi.
2. samm
Filosoofias on subjektile antud suurem vabadus. See tähendab seda, kes toimingu sooritab. See on inimene või üksus, kes tunneb või mõtleb. Arvestades, et erinevatel filosoofilistel suundumustel on erinev suhtumine inimeste, loomade ja esemete mõtlemis- või ilmumisvõime suhtes, siis ei saa selle teaduse raames konkreetse subjekti omaduste kandjat nimetada.
3. samm
Psühholoogid kohtlevad teemat erinevalt. Nad usuvad, et teema on iseteadlik põhimõte, mis püüab vastandada ennast kogu ümbritsevale maailmale. Lisaks ümbritsevale reaalsusele tunnetab ta ka ennast, oma seisundeid, pidades neid millekski võõraks.
4. samm
Grammatika väidab ka selle kontseptsiooni enda tõlgendust. Siin mõistetakse subjektina subjekti, kes on mis tahes riigi kandja või tegevuse produtsent.
5. samm
Õigusteaduse valdkonnas mõistetakse subjektina isikut, kellel on teatud õigused ja kohustused. Näiteks on kuriteo subjektiks kodanik, kes on toime pannud raske õiguserikkumise ja suudab selle eest vastutust kanda.
6. samm
Meditsiinis on subjektiks inimene, kes kannab teatud omadusi. Näiteks kui inimene on haige, siis meditsiiniterminoloogia järgi võib teda pidada haigeks subjektiks.
7. samm
Mõistet "subjekt" kasutatakse lisaks teaduslikule terminoloogiale ka kõnekeeles. Kõige sagedamini omandab see sel juhul negatiivse emotsionaalse varjundi. Näiteks on kahtlustatav ebausaldusväärne inimene.