ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on riikide liit, kes on võtnud endale kohustuse arendada rahvusvahelist koostööd ja lahendada vastuolulisi küsimusi rahumeelselt. 1920. aastal ühinesid riigid sarnase eesmärgiga Rahvuste Liitu. Formaalselt eksisteeris see ühendus kuni 1946. aastani, kuid tegelikult kaotas oma tähenduse pärast II maailmasõja puhkemist.
Juhised
Samm 1
Peamine dokument, mis määratleb ÜRO tegevuse, on selle põhikiri. Selles sätestatakse organisatsiooni liikmesriikide kohustused. Kui uus riik soovib liiduga ühineda, võtab ta need kohustused vastu. Omakorda otsustab organisatsioon ühiselt, kas taotleja suudab hartat täita.
2. samm
Sekretariaadi juht ja ÜRO juht on peasekretär, kes valitakse hääletamise teel viieks aastaks. Just talle saadab kandidaatriik sisseastumisavalduse ja kirja, milles ta ametlikult teatab oma valmisolekust hartas sätestatud kohustusi aktsepteerida.
3. samm
Seda avaldust kaalub ÜRO Julgeolekunõukogu. Julgeolekunõukogu on peamine rahu säilitamise eest vastutav organ. Sellega kehtestatakse rahvusvahelised sanktsioonid rikkuvate riikide vastu, otsustatakse sõjaliste operatsioonide läbiviimise ja ÜRO vägede osalemise üle relvakonfliktides.
4. samm
Julgeolekunõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (RF, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina) ja 10 ajutisest liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. Vastuvõtutaotluse peab heaks kiitma 3/5 nõukogu liikmete arvust. Eelduseks on kõigi Julgeolekunõukogu alaliste liikmete nõusolek.
5. samm
Kui nõukogu võtab vastu positiivse otsuse, esitab selle peaassamblee arutamiseks. ÜRO Peaassamblee on selle peamine esindaja-, nõuandev ja otsuseid tegev organ. 2/3 assamblee osalejatest peab hääletama taotleja vastuvõtmiseks. Pärast riiki lubamise resolutsiooni vastuvõtmist peetakse riiki ÜRO liikmeks.
6. samm
Kui Julgeolekunõukogu peab vajalikuks rakendada mis tahes riigi suhtes sunni- või ennetusmeetmeid, võib ta paluda Peaassambleel ajutiselt rikkujalt ÜRO liikme õiguste ja privileegide äravõtmist. Ka Julgeolekunõukogul on õigus need õigused taastada. Riigi, kes süstemaatiliselt rikub organisatsiooni põhikirja, võib ÜRO-st välja arvata Julgeolekunõukogu soovitusel selle Peaassamblee poolt.