Iidsetel aegadel nimetati hümni jumalate kiituslauluks. Aja jooksul hakati hümne kasutama avaliku elu tegelaste, valitsejate ülistamiseks revolutsiooniliste laulude ja rahvuslike sümbolitena. See on üks kunstivorme, mis on kirjanduse arengu aluseks üldiselt.
Juhised
Samm 1
Vaatamata ainele on kõigil hümnidel ühised jooned. Neid iseloomustab ülistamine ülistatud objektile, selle väärtuste võrdlemine ja kirjeldamine, sageli hüperboolsed, metafoorsed kujundid, vägitükkide või imede loendamine.
2. samm
Ajalooliselt õitses see žanr ajal, mil religioonil oli ühiskonna elus domineeriv roll. Samuti koostati hümne majanduse ja seejärel moraalse allakäigu ajastul, kui huvi müstika vastu suurenes.
3. samm
Hümnid olid Vana-Ida kirjanduses laialt levinud. Vanim kirjandusmonument on Rig Veda (hümnide Veda) - enam kui tuhandest hümnist koosnev kogu, mis eksisteeris algselt ainult suulises vormis ja kandus edasi põlvest põlve.
4. samm
Kreekas ja Roomas pole vaimulikud hümnid nii olulised, kuid sellegipoolest on need luules olemas. Hümnid lisati tragöödiate sisusse ja neis domineeris eepiline komponent. Sel põhjusel muutusid sellised teosed mõnikord ainult ilukirjanduslikuks. Lisaks koostati Kreekas ja Roomas hümne suurte pühade ja avaliku elu tegelaste teenete puhul.
5. samm
Hümnivormi õitseng toimus varakristluse ajastul. Eriti aktiivselt kasutati hümne Bütsantsis. Hiljem tungis hümn koos kristlusega slaavi kultuuri.
6. samm
Renessansi ajal ilmusid hümnides uued motiivid. Kiituslaulud olid küllastunud panteistlikest kujunditest. Reformatsiooniliikumistes osaledes tegid linnakodanluse esindajad katoliku hümne ümber, luues nende põhjal propagandateoseid.
7. samm
Tulenevalt asjaolust, et hümne kasutati "lahingulauluna", ilmusid rahvuslikud hümnid - pidulikud, kuid juba religioossest sisust vabastatud. Need võiksid peegeldada revolutsioonilisi meeleolusid ("Marseillaise") või vastupidi, olla ametliku õukonnaluule (Jumal, hoidku kuningas) näitena. Selliste teoste kõrval olid ka hümnide paroodiavormid, pühaliku paatosena koomilist sisu esitades.
8. samm
Koos lipu ja vapiga on hümn riiklik sümbol. Esimene laialt tuntud hümn oli Jumal päästke kuningas. Kuid see ei olnud ametlik. Hoolimata sellest loodi tema meloodia põhjal paljude riikide (sh vene "Jumal päästke tsaar") esimesed hümnid. Pärast seda, kui valitsus oli hümnid heaks kiitnud, sai enamik neist oma ainulaadse meloodia.