Kui puud vaadates on kahtlusi - haab ees või pappel, siis kontrollige, kas puul on igale puule iseloomulikud tunnused eraldi. Nende eristavate märkide tundmine aitab teil puu õigesti tuvastada.
Juhised
Samm 1
Valige õige aastaaeg, mil õpite haab ja pappel vahet tegema. Kõige mugavam ja selgem on puid eristada aastaajal, mil neil on lehti, s.t. kevadel, suvel või varasügisel, kuni lehed on langenud. Talvel on seda keerulisem teha, kuid siiski võimalik.
2. samm
Kevadel pange tähele, kuidas puu pungub. Viige oks koju ja asetage see vette. Paplioksal hakkavad lehed kiiresti õitsema ning neil on iseloomulik lõhn ja kleepuvus. Haavapungad ärkavad aeglasemalt ja lehed säravad vähem.
3. samm
Vaadake, kuidas puu õitseb. Haab õitseb varakevadel, enne paplit, isegi enne lehtede õitsemist. Pappel õitseb lähemale suvele. Tunned ta ära tema poolt igas suunas lendava valge koheva järgi. Ükski teine puu ei suuda keset suve moodustada nii suuri kohevajääke nagu pappel. See on peamine erinevus papli ja haabja vahel, mis kasvatab õitsemise ajal pikki brunka kõrvarõngaid.
4. samm
Suvel vaadake puu lehed tähelepanelikult. Just lehed on iga puu peamine eripära, võib isegi öelda, et omamoodi visiitkaart. Vaatamata haabja ja papli lehtede kuju ilmsele sarnasusele, mis sarnanevad ringile või südamele, on haabalehel pikk painduv jalg, mis sõlme seotuna ei purune, samal ajal kui paplipuu jalg on lühike. Just haavalehe jala pikkus, mis laseb tal tuules kõikuda ja väriseda, võlgneme ütluse "Miks väriseda nagu haavaleht?"
5. samm
Talvel vaadake võra kuju. Haavaga sarnase koore heleda värvusega on pappelil mõnel juhul püramiidkroon, mille oksad on suunatud kaldu ülespoole.
6. samm
Proovige puuoks murda pooleks. Haab on pappelist habras ja murdub kergemini.