Mõiste "neutraalsed veed" viitab veekogudele, mis asuvad väljaspool riikide piire. Need võivad olla ookeanid, mered, jõed, järved, maa-alused veed ja isegi sood.
Meresid ja ookeane väljaspool riikide territooriumi nimetatakse ka "avamereks". Neutraalsetes vetes sõitvad laevad kuuluvad selle riigi seaduste alla, mille lipp neile on paigaldatud. Kui laev on seotud kuritegevusega, näiteks piraatlusega, võib iga riik sekkuda ja teostada jurisdiktsiooni.
Kust tuli mõiste "neutraalne vesi"?
Juriidilisest küljest võlgneb mõiste "neutraalsed veed" Hollandi advokaadile Grotiusele. Aastal 1609 ilmus tema teos pealkirjaga "Vaba meri". Kui 17. sajandi alguses hakkasid mitmed riigid, sealhulgas Portugal ja Hispaania, nõudma täielikku kontrolli kõigi merede ja ookeanide üle, mässasid hollandlased, sest see vähendaks nende võimalusi kaubelda paljude välissadamatega.
Rahvusvahelise õiguse teerajaja Grotius kaitses avamerel liiklemise õigust. Ta nõudis, et merede territoorium oleks kõigile vaba ja laevad saaksid vabalt ühest sadamast teise sõita.
Oma avaldustes tugines Grotius Rooma seadustele ja meresõidu tavadele Aasias ja Aafrikas.
Avamere piirid
Idee, et liikumisvabadus meredel peaks ulatuma rannajooneni, ei realiseerunud. Palju poleemikat on tekitanud küsimus, kui kaugele peaksid siseveekogud ulatuma. Salakaubaveo ja sõjaliste rünnakute oht sundis meresid ja ookeane piiravaid riike nõudma õigust nende kaldal asuvatele vetele.
18. sajandi alguses peeti riigi siseveekogudeks kolme miili pikkust vahemaad. See oli kahurikuule kaugus.
1982. aastal võeti vastu ÜRO mereõiguse konventsioon - dokument, mis kinnitab praegust olukorda. Selle konventsiooni kohaselt määrab iga riik siseveekogude laiuse ise. Enamik riike on laiendanud seda territooriumi 22,2 km-ni. Tavaliselt nimetatakse seda "külgnevaks tsooniks". Umbes 30 osariiki on säilitanud sama laiuse kui 3 miili.
Konventsioon näeb ette ka õiguse eksklusiivsele majandustsoonile. See on 200 miili (370,4 km) mereala, mille piires saab rannikuriik uurida ja omada juurdepääsu mereressurssidele. Samal ajal võivad teiste riikide laevad sellisel territooriumil vabalt hõljuda. Kõik riigid ei pretendeeri majandusvööndile.
Samuti on olemas mõiste "külgnev tsoon". Selle laius on 24,4 miili (44,4 km). Selle tsooni piires on riigil õigus laev peatada ja korraldada ülevaatus, samuti teostada vajadusel jurisdiktsiooni, st kui rikutakse selle riigi seadusi. Veekogusid, mis ületavad kõiki eelnimetatud piire, peetakse "avamereks". Neid nimetatakse ka "neutraalseteks veteks".
