Autori loetelu on eriüksus, mis on levinud kirjandusega seotud inimeste seas. See on selles valdkonnas aktsepteeritud teksti mahu mõõtmise meetod, mida kasutatakse muu hulgas autoritasude arvutamiseks.
Autori lehe maht
Inimeste seas, kes vaid aeg-ajalt puutuvad kokku teksti lugemise või kirjutamise vajadusega, on lubatud mõõta selle mahtu standardsetes ühikutes - lehekülgedel, harvemini märkidena. Kuid professionaalsete kirjanike, korrektorite, toimetajate ja muude spetsialistide hulgas, kelle ametialaks on kirjandusteosed, kasutatakse seda mõõtmismeetodit harva.
Selliste spetsialistide poolt tekstimahu mõõtmise üldtunnustatud üksuste keeldumisel on mitu põhjust. Esiteks ei ole teksti mõõtmine näiteks lehtede järgi piisavalt täpne, kuna see nõuab täiendavate parameetrite, näiteks reavahe, fondi suuruse ja muude täpsustamist. Lisaks tegelevad professionaalsed kirjutajad enamasti üsna märkimisväärse mahuga tekstidega, nii et nende mõõtmiseks on mugavam kasutada suuremaid ühikuid.
Selle tulemusena on kirjandustööstus välja töötanud oma lähenemisviisi tekstide mahu mõõtmiseks. Nende peamiseks üksuseks oli nn autorileht, mille suurus võeti võrdseks 40 tuhande tähemärgiga, mis sisaldab lisaks tähtedele ja numbritele ka kirjavahemärke ja tühikuid. Tavaliselt võrdub ühe autori leht sõltuvalt reavahest, fondi suurusest ja muudest teksti omadustest umbes 22–23 A4-lehte.
Autori leht on seega peamine viis teksti autori või kirjandustöötajate, kelle tööülesannete hulka kuulub näiteks trükiks ettevalmistamise, näiteks toimetajate või korrektorite, tööde mõõtmine. Samal ajal on vahetult enne printimist tavaks lugeda lisaks autoriõigusega tekstilehtede arvule ka nn raamatupidamis- ja kirjastamislehti: need ei erine autoriõigustega märkide arvu poolest, vaid need sisaldavad lisateavet, näiteks annotatsiooni, sisu ja muud.
Erivormingud
Samal ajal tuleb rõhutada, et kirjeldatud arusaamas kehtib mõiste "autori leht" ainult tavaliste tekstide kohta, see tähendab, et see on kirjutatud proosas standardvormingus. Autoritöö eriliikide puhul rakendatakse autorilehe mahu arvestamiseks eraldi parameetreid.
Niisiis, kui me räägime poeetilisest teosest, peetakse 700 tekstirida autorilehe mahuühikuks. Kui autori tööd esitatakse illustratsioonide, graafikute, tabelite ja muu sarnase materjalina, mida ei ole võimalik teksti mahu määramisel arvesse võtta, on tavaks arvestada seda ruutsentimeetrite arvu korral. Nii et sel juhul tunnustatakse autori lehena 3000 ruutsentimeetrit sellist materjali.
