Poliitilist režiimi mõistetakse kui meetodit ja viise, kuidas riik võim teostab. See mõiste on sisult üsna lai. Üldiselt kajastab see riigimasina funktsioone, samuti võimu teostamise vormi. Ühte tänapäeval maailmas levinud poliitilist režiimi nimetatakse demokraatlikuks.
Juhised
Samm 1
Demokraatlik režiim on tüüpiline riikidele, kus majandus on suunatud sotsiaalsetele vajadustele. Tavaliselt on sellistes osariikides tugev ja suur keskklass. Demokraatliku ühiskonna juhtorganid täidavad oma ülesandeid, juhindudes põhiseadusest, riigi põhiseadusest. Arenenud demokraatiat iseloomustab tasakaalustatud võimude lahususe süsteem.
2. samm
Demokraatia peamine jõuallikas on rahvamass. Samal ajal austatakse kõigi kodanike võrdsust seaduse ees ja riigi peamiste juhtorganite valimist. Hääletusotsused valimistel tehakse lihthäälte või kvalifitseeritud häälteenamusega. See on demokraatliku poliitilise režiimi ideaalne mudel. Arenenud demokraatiaga riikide näitena toovad politoloogid tavaliselt USA, Prantsusmaa ja hulga teisi Euroopa suurriike.
3. samm
On ka nn autoritaarse režiimiga riike. Selle peamine erinevus demokraatiast on sunnimeetodite laialdane kasutamine, ehkki ühiskonnas võivad samaaegselt esineda demokraatia ja liberaalsete väärtuste teatud tunnused. Valimisi peetakse ka normiks, kuid need on piiratud ja enamasti formaalsed. Autoritaarsust iseloomustab pigem täitevvõimu kui seadusandliku võimu valdav roll.
4. samm
Ka totalitaarne poliitiline režiim erineb teravalt demokraatiast. Sellistes riikides on võim peaaegu täielikult ehitatud keerukatele sunnimeetoditele: ideoloogilisele, psühholoogilisele ja isegi füüsilisele. Valimisi seadus ette ei näe. Võim totalitaarses riigis on tavaliselt ainuvalitseja või eliitgrupi kätes, mis on sageli maskeeritud partei-riigiorganitena.
5. samm
Seega on peamine erinevus demokraatliku režiimi ja teiste valitsemissüsteemide vahel tõelise, mitte formaalse demokraatia rakendamine. Võim demokraatias põhineb ainult õiguslikel meetoditel. Samas vastavad õigusnormid ideaalis hääleõiguslike riigi kodanike enamuse arvamusele ja tahte väljendamisele.
6. samm
Demokraatliku riigi teine eripära on inimese tsiviil-, poliitiliste, aga ka isiklike õiguste ja vabaduste tagamine. Demokraatia on tugev riik ja arenenud kodanikuühiskond, kus kõik tunnevad end mitte ainult vabana, vaid ka vastutavad riigi asjade seisu eest.