Sõna "silmapiir" tähendab sõna-sõnalt vanakreeka keelest tõlkes "piiramine". Igapäevaelus nimetatakse seda sõna kõveraks jooneks, mida mööda taevast nähakse kokkupuutel maa või veepinnaga.

Juhised
Samm 1
Silmaringi nimetatakse näiliseks piiriks, mida mööda on taevase ja maise pinna selge eraldatus, mida jälgitakse suurel kaugusel. Tehke vahet nähtava ja tõelise horisondi mõistel.
2. samm
Nähtav silmapiir on joon, mida mööda taevas piirneb maaga, taevaruum selle joone kohal ja maapealne ruum vaatleja vaateväljas.
3. samm
Tõeline (või matemaatiline) horisont on taevakera vaimne ring vaatluse keskmes asetseva ploomjoonega risti asuvas tasapinnas. Pallijoon läbib taevakera keskpunkti ja Maa pinnal asuvat vaatluspunkti. Sellisel juhul nimetatakse esimest punkti seniidiks ja teist (koht, kus vaatleja seisab) madalimaks.
4. samm
Tõelise horisondi joon jagab kujuteldava taevakera kaheks osaks: nähtav poolkera, mille tipp on seniidil, ja nähtamatu poolkera, mille tipp on madalam. Tõelist silmapiiri nimetatakse ka astronoomiliseks.
5. samm
Reeglina asub nähtav horisont tegeliku horisondi all, kuna see sõltub vaatluskoha kõrgusest. Lisaks sõltub nähtava horisondi ulatus ka atmosfääri seisundist.
6. samm
Nähtava horisondi mõiste on navigatsioonis oluline mõiste. Nähtav ulatus horisondi suhtes laevadel määratakse sõltuvalt vaatleja positsioonist, s.t. tekil seistes, roolis, istudes jne.
7. samm
Tõelise horisondi mõistet kasutatakse nii geograafias kui ka navigeerimisel peamiste liikumissuundade määramiseks: põhi, lõuna, lääne, ida. Neid tõelise horisondi punkte nimetatakse põhipunktideks ja vahesuundi kirde-, edela- jms veerandpunktideks. Silmapiiri põhisuundade määramiseks kasutavad navigaatorid eksimatut maamärki - Polaartähe asukohta, mis on osa Ursa Majori tähtkujust, mida on taevast lihtne leida.