Talvel lendavad soojust armastavad linnud lõunasse, mardikad peidavad end koore sisse ja terve sügise oma talvitamiskoha aktiivselt varustanud loomad varjuvad neisse lume ja külma eest. Liblikad ei saa midagi ülalnimetatut teha. Kas nad tõesti surevad?
Juhised
Samm 1
Osa liblikatest sureb, kuid mitte seetõttu, et nad ei saaks külma eest peitu pugeda. Fakt on see, et sellised isikud nagu urtikaaria või sidrunhein on kohanenud inimeste kõrval elama. Ja seetõttu lähevad nad esimese pakase saabudes inimmajadesse, kus nad on löönud haamritesse ja jäävad talveunne, peatatud animatsiooni. Enamik neist putukatest magab edukalt talveunest ja ärkab kevadel. Kui aga eluruumis temperatuur tõuseb, käivitub liblika varajase ärkamise mehhanism, putukas ärkab ja lendab varjupaigast välja pakasesse, kus ta sureb.
2. samm
Enne uinumist teevad liblikad huvitava rituaali, mida jälgisid ainult teadlased. Umbes tund aega tantsivad liblikad õhus mööda kaheksakordset trajektoori, misjärel võtavad talvemaja serval positsiooni ja ümbritsevad end tihedalt, kallistavad oma väikest keha tiibadega. Pea peidab end sellisesse kookonisse viimasena ja putukas jääb magama.
3. samm
Üldiselt pole liblikate peatatud animatsioon vähem ainulaadne kui teistel putukatel. Eluprotsessid aeglustuvad nii palju, et elutegevus tegelikult lakkab, samas kui mõned liigid (reeglina suured tiivulised) suudavad selles olekus muneda.
4. samm
Liblikad nagu kulliliblikad magavad talveund soojades ja niisketes ruumides, nad surevad lihtsalt mitte pakasest, vaid talvemaja kuivamisest. Mõni liblikas veedab talve puude koores või samblas, enamasti on need liigid, kes munevad varakevadel, selliseid liblikaid võib näha juba märtsis, kui lund on veel. Lõhnav puukirv jääb talveunes magama, armastab näiteks kompostihunnikuid. Peamine oht tema nukkudele on hiired ja muud putukad, kes söövad talvel oma lähedasi.
5. samm
Üllataval kombel on terve rühm liblikaid, kes rändavad nagu linnud. Soojale maale. See ainulaadne nähtus on teadlaste jaoks mõistatus, sest siiani arvatakse, et liblikatel on väga primitiivne närviline korraldus ja neil lihtsalt ei saa olla mälu ega makroorienteerumisvõimet.
