Juba üle 3000 aasta on inimkonna meeli seganud legend maailma äärealadel elavate vaprate sõjakate naiste hõimust. Nende ärakasutamist ja ainulaadseid elamistingimusi on kirjeldanud Vana-Kreeka ja Rooma kirjanikud ning tänapäevaseid telesaateid ja filme. Kas neis legendides ja müütides on tõde?
Juhised
Samm 1
Amazonid ilmuvad Iliadesse
Üks esimesi teoseid, kus Amazonasi mainitakse, on Homerose eepos Iliad, mis on kirjutatud millalgi 7. sajandil eKr. Naissõdalasi mainitakse möödaminnes, rünnates Troojast pärit Priamit, kes paiknes armeega tänapäeva Türgi territooriumil. Pärast Homerost lisasid kreeka kirjanikud üha rohkem üksikasju nende sõdalaste elust ja päritolust.
2. samm
Herakles ja amazonid
Üks Heraklese 12 ülesandest oli Amazonase kuninganna Hippolyta maagilise vöö vallutamine. Selle elluviimiseks külastas Hercules koos teise Kreeka kangelase Theseusega Musta mere lõunarannikul Shermodoni jõe ääres Themiscura hõimupealinna. Hercules tappis Hippolyta ja sai vöö ning Theseus võttis kuninganna õe Antiope kaasa. Antiope päästmiseks tungisid amazonid Kreekasse, kus nad lüüa said. Kreeka ja Amazonase müütiline lahing on jäädvustatud marmorist skulptuuris, mida eksponeeritakse Ateena Parthenonis.
3. samm
Kreeka keelest tõlgitud "Amazon" tähendab "ilma rinnatükita"
Vana-Kreeka ja Rooma kirjanikud omistasid amatsoonidele erinevaid kummalisi traditsioone. Sõna "Amazon" pärineb Iraani ha-mazanist ja tähendab "sõdalane". Kreeklased tõlgivad seda aga kui "rinnakorvita". Võib-olla andsid kreeklased sellele sõnale sellise tähenduse, et seletada amazonite traditsiooni lõigata oma parem rind, mis takistas neil vibu täpselt laskmast. Kreeka illustratsioonid amatsoonidest esindavad neid siiski mõlema rinnaga.
4. samm
Amazonid pole lihtsalt müüt
Amazoneid seostatakse erinevate territooriumidega: Türgi Musta mere rannikuga, Venemaa lõunaosaga, Liibüa ja isegi Atlantisega. Selles valguses pole üllatav, et amazoneid peetakse müütiks. Viimastel aastatel on need arvamused tänu arheoloogilistele väljakaevamistele hakanud muutuma. Hoolimata asjaolust, et Vene arheoloogid avastasid juba 19. sajandi keskel Musta mere piirkonnas (Musta ja Kaspia mere vahelised maad) naissõdalaste luustikud, pole nende olemasolu usaldusväärselt tõestatud. Ameerika Euraasia uurimisinstituudi Janine Davis-Kimballi juhitud Venemaa ja Ameerika teadlaste väljakaevamised tõestasid aga, et Kreeka müüdid põhinesid osaliselt faktidel.
