Kevad, päike, jääpurikad või jäästaliidid on katustel, traatidel, puudel ja muudel objektidel rippuv jää, millele lumi lebas ja pärast sula algust sulama hakkas. Kõige sagedamini on jääpurikad koonusekujulised, kuid mõnikord võivad need omandada väga kummalisi kontuure.
Juhised
Samm 1
Jääpurikad tekivad seetõttu, et kõrgete kohtade lumi hakkab sooja kevadpäikese kiirte all sulama. Saadud veepiisad leiavad lühikese tee ja voolavad alla. Temperatuur katuse põhjas või muudel kõrgustel on alati palju madalam, pealegi hoitakse positiivset temperatuuri ainult mäel, samal ajal kui õhutemperatuur võib olla miinus.
2. samm
Sulanud lume tilgad külmuvad, tekib jää. Kui lumi sulab, voolab samas kohas alla, kihistub juba tekkinud jääle veel üks tilk-tilk. Selgub tohutu jää stalaktiit, mis meenutab kuju järgi porgandit. Jääpude kasv peatub täielikult, kui vesi lakkab voolama.
3. samm
Kui lumi on täielikult sulanud, lakkab tekkiv jäästaktiit kasvama ja hakkab aeglaselt sulama. Kui jääpurika kaal kasvab kasvades moodustunud jää maksimaalse lubatud tugevuse, variseb see kokku. Möödakäijad on ohus, kuna jää võib olla väga suure massiga, peavad kommunaalteenused õigeaegselt tegelema mitte juba moodustunud jääpurikatega, vaid nende väljanägemise põhjusega, milleks on lumi.
4. samm
Suletud ruumides voolab tilkuv vesi mäest alla, moodustab jäise stalaktiidi, jääpurika alla võib tekkida suur ülespoole kasvav jääkiht. Jää tekkimisel jääpurik ja moodustunud stalagmiit ühinevad, mille tulemuseks on tohutud jääsambad, mida saab koopa külastades jälgida. Koopajää ei pruugi aastaringselt sulada ning suvel satuvad külastajad tõelisse talvemuinasjuttu.
5. samm
Linna tingimustes on jääpurikad suur katastroof, need võivad mitte ainult põhjustada surma, vaid võivad rikkuda ka hoonete konstruktsioone, rajatisi, katkestada elektrijuhtmed, seetõttu kommunaalteenused, mis ei hoolitsenud õigeaegselt lumekoristuse eest viisil võitlevad jääpurikate vastu kõigi võimalike meetoditega: auru, elektriimpulsside, ultraheli, laseri abil.