Pärlid on kõigist vääriskividest kõige ebatavalisemad. See on loomset päritolu, mis ei moodustu maakera sisemuses nagu teemant või smaragd, vaid molluskite kestades. Samal ajal oli pärlite tekkimise protsess pikka aega ümbritsetud legendidega.
Juhised
Samm 1
Vanad kreeklased uskusid, et merineitside pisarad muutusid pärliks. Keskajal uskusid inimesed siiralt, et pärlid on orbude pisarad, mida inglid kestadesse peidavad. Vana-Venemaa elanikud arvasid, et pärlid on molluskimunad ning et seal on nais- ja isaskoore. Karjalas on tekkinud luulelegend, et lõhe lõpustes sünnib pärlisäde. Päikeselisel päeval langetab kala selle lahtiseks kestaks, kus sellest sünnib kaunis pärl.
2. samm
Teaduslik seletus pärlite päritolu kohta ilmus alles 19. sajandi alguses. Pärli tekkimise tegelik protsess osutus mitte vähem huvitavaks ja poeetiliseks kui legendides kirjeldatud.
3. samm
Juhtub, et liiva tera või parasiit satub kesta avakestesse kestadesse, mis ärritab ja vigastab molluski mantli õrna pinda. Valu eest kaitsmiseks hakkab mollusk jõuliselt pärlmutrit tootma, ümbritsedes sellega võõrkeha. See protsess kordab täpselt molluski toiminguid kesta moodustumisel.
4. samm
Pärli loomisega vabastab mollusk end võõrkeha põhjustatud kannatustest. Selle sujuva palli sisse peitmisega leevendab see ärritust. Seega võite pärli keskelt alati leida nn kristalliseerumiskeskuse, mis on tegelikult pärli embrüo. Kuid juhtub ka seda, et gaasimulli, vedeliku tilga või molluski koetüki ümber moodustub pärl. Siis pärlite moodustumise käigus embrüo järk-järgult laguneb ja võib tunduda, et see on tekkinud iseenesest.
5. samm
Pärli kuju sõltub sellest, kuhu võõrkeha on kukkunud. Kui see juhtub olema koore pinna lähedal, siis kasvab selle pärlmutterkiht sõna otseses mõttes koos koore pärlmutteriga, moodustades ebakorrapärase pärli, mida nimetatakse villiks. Villi eripära on pärlmutterkihi puudumine selle kestale kinnitamise kohas. Kuid kui objekt langeb molluski mantlisse, kasvab täiesti korrapärase kujuga pärl. Mõnikord moodustuvad lihastes pärlid, siis moodustab see ebatavalise, mõnikord - väga veidra kuju.
6. samm
Molluskeid, millel on võime luua pärleid, nimetatakse pärlikarpideks. Need võivad olla nii jõgi kui meri. Samal ajal on mageveepärlid mitu korda odavamad kui merepärlid. See on palju väiksem, mitte nii korrapärase kujuga ega kaugeltki nii läikiv. Kuid see on palju tugevam.
7. samm
Esialgu kaevasid inimesed pärlite järele sukeldudes pärlikarpide järele 20 meetri sügavusele ja riskides haide rünnakuga. Kuid õppinud, kuidas pärlid moodustuvad, õppisid nad seda kunstlikult kasvatama.
8. samm
Pärleid kasvatatakse järgmiselt: pärast kestade avamist asetatakse molluskite mantli alla võõrkehad, enamasti pärlmutter helmed. Seejärel asetatakse valamu spetsiaalsesse reservuaari. Merepärli kasvatamine võtab 3 aastat, jõepärl kasvab 2 aastaga. Sel viisil kasvatatud pärleid nimetatakse kultiveeritud pärliteks. Just teda kasutatakse kõige sagedamini ehete valmistamisel.
