Mõiste "kõnesuhtlus" määratlemiseks on vaja mõista kahte olulist punkti: mis on kõnesuhtluse eesmärk ja millest see lähtub. See aitab teil mõista seda tüüpi suhtlemise olulisust tänapäeva elus.
Kõnesuhtluse eesmärk
Sõna "suhtlus" lähim tähendus on suhtlus. Kõige olulisem inimestevaheline suhtlusvahend on keelekasutus. See toimib tunnetuse ja mõtlemise vahendina. Tänu sellele on kommunikatsioon inimese isiksuse kujunemise peamine mehhanism ja vahend ümbritseva ühiskonna isiksuse mõjutamiseks. Kõnesuhtluse peamine eesmärk on siiski mitmesuguse teabe vahetamine. On selge, et selle eesmärgi saab saavutada mitte ainult keele abil. Juba iidsetest aegadest on ühiskond kasutanud täiendavaid vahendeid teabe ja suhtluse edastamiseks. Osa neist eksisteerib tänapäevalgi.
Näitena võib tuua Aafrika põliselanikud. Nad kasutavad trummimärke, vilekeeli, kellamärki ja nii edasi. See on osa verbaalsest suhtlusest, kuna see aitab kaasa põhieesmärgi saavutamisele ehk infovahetusele. Idas kasutavad nad selleks "lillede keelt". Seda kasutatakse siis, kui teavet ei saa sõnadega väljendada. Näiteks roos on armastuse sümbol, aster kurbuse sümbol jne.
Millel põhineb kõnesuhtlus
Verbaalne suhtlus põhineb kolmel olulisel faktoril: verbaalne käitumine, verbaalne suhtlus ja kõnetegu. Neist termin "kõnesuhtlus" on sünonüüm mõistega "kõneside". Mõlemad mõisted tähendavad kahesuunalist protsessi, samuti inimeste suhtlemist suhtlemisprotsessis.
Mõiste "kõnekäitumine" peegeldab protsessi ühekülgsust. See sisaldab funktsioone ja omadusi, mis iseloomustavad kõnereaktsioone ja ühe olukorras osaleja, st kas adressaadi või adressaadi kõnet. Seda terminit saab kasutada koosolekul ja muudes olukordades esinemise kirjeldamiseks. Kuid see ei aita dialoogi analüüsida, sest sel juhul on vaja paljastada mitte ainult kõnekäitumine, vaid ka kõne vastastikuse tegevuse mehhanismid. Võib järeldada, et verbaalne suhtlus hõlmab lihtsalt verbaalset käitumist.
Kõnetegu on mõiste, mis tähistab kommunikatiivse olukorra raames rääkiva inimese konkreetseid kõnetoiminguid. Võib ette kujutada olukorda müüja ja ostja vahel turul. Nende dialoog, mis põhineb toote ostmisel, sisaldab erinevaid kõnetoiminguid: teabenõue, sõnum, taotlus jne.
On selge, et verbaalse suhtlemise protsess hõlmab sageli keelevahendite, selle grammatika ja sõnavara kasutamist. Eduka teabevahetuse jaoks on aga oluline teada, millistel tingimustel kasutatakse teatud keelelisi üksusi ja väljendeid.
Seega on kõnesuhtlus lai mõiste, mis hõlmab erinevaid teabevahetuse meetodeid, mis võimaldab arendada nii ühiskonda tervikuna kui ka iga inimest eraldi.
