Traditsiooniliselt arvatakse, et Vana-Egiptus oli lõputus kõrbes õitsev oaas. Ehkki riigi kliima oli kuum, soosis see tervikuna mugavat elu ja hästi arenenud põllumajandust. See väide pole aga päris õige.
Juhised
Samm 1
Vana-Egiptuse uurijad on seisukohal, et tsivilisatsiooni tekkimise perioodil, s.o. 5000 aastat tagasi ei erinenud Kirde-Aafrika kliima tänapäevast. Tegelikult ei olnud aastaaegadeks jaotamist. Päev ja öö olid seotud suve ja talvega. Päeval oli talumatult palav ja öösel jahe. Mõnikord olid öösel külmad.
2. samm
Klimaatiliselt olid kõige raskemad märts ja aprill, kui kamsin, nn "kõrbe punane tuul", möllas 50 päeva. Ta kattis Egiptuse põllud ja teed paksu liivakihiga. Mõnikord kattis torm päikese nii paksu tolmukardinaga, et päeva kõrgpunktil saabus Piiblist tuntud "egiptuse pimedus". Vihma sadas eranditult Niiluse deltas ja see juhtus iga paari aasta tagant, nii et egiptlased tajusid neid loodusliku anomaaliana.
3. samm
Egiptlaste elu sõltus eranditult Niiluse üleujutustest, mis mitte ainult ei kastnud niiskusejanu maad, vaid väetasid seda ka viljaka mudaga. Juuni alguses muutus Niiluse vesi roheliseks, kuna neisse ilmus suur hulk vetikaid. Siis muutus Niilus punaseks, kuna sinna uhtunud kallastelt langes vulkaanitolmu. Punase Niiluse veetase tõusis kiiresti, jõgi ajas üle kallaste ja ujutas orgu üle. Tavaliselt juhtus see septembri lõpus ja juba oktoobris langes veetase märgatavalt.
4. samm
Vana-Egiptuse taimestik ja loomastik olid palju rikkamad kui praegu. Seal kasvasid akaatsiad, viigipuud, datlipalmid, lootod, papüürid ja muud taimed. Metsikud eeslid, lambad, piisonid, gasellid, antiloopid, kaelkirjakud, lõvid ja leopardid liikusid orus. Niiluses ujusid krokodillid, jõehobud, igasugused kalad. Riik oli jahimeeste ja kalurite jaoks tõeline paradiis, kui neil muidugi õnnestus vältida ohtu ise krokodillide saagiks saada. Lisaks on loodus Niiluse orgu varustanud tohutute ehituskivivarudega, sh. roosa graniit, liivakivi, lubjakivi, alabaster ja paljud teised kivimid.
5. samm
Seega ei arenenud Vana-Egiptuse tsivilisatsioon mitte kõige halvemates, kuid samas ideaalsetest loodustingimustest kaugel. Egiptlased pidid esialgu metsikute ruumide arendamiseks palju vaeva nägema. Tulevikus premeeris loodus Egiptuse töötajaid nii heldelt, et neil polnud vaja muretseda oma töö tehnilise täiustamise pärast. Võib-olla on see Egiptuse tsivilisatsiooni aeglase arengu põhjus.