Paljud inimesed, eriti need, kes elasid nõukogude ajal, on kuulnud "dialektika" mõistest. Tavaliselt kasutati seda seoses marksistlik-leninistliku filosoofiaga. Sellest hoolimata on see termin enamuse jaoks jäänud täiesti arusaamatuks. Mis on dialektika?
Juhised
Samm 1
Dialektika on üks argumenteerimisel põhineva filosoofilise arutelu läbiviimise meetoditest, samuti eriline mõtteviis, see mõiste, nagu paljud teisedki filosoofia põhiterminid, ilmus antiikajal. Selle tutvustas Platon oma kuulsas teoses "Dialoogid". Ta kasutas dialektilist meetodit mitme osalejaga peetavate dialoogide kirjeldamisel, mille käigus ilmnevad erinevad arvamuste vastuolud. Need vastuolud võimaldavad arutelu teemat paremini mõista.
2. samm
Keskaegses filosoofias jätkus dialektika areng. Siis tähendas see põhimõtteliselt arutelukunsti, mis sisaldas küsimuste ja vastuste õiget sõnastamist, pädevat argumentatsioonivalikut, aga ka materjali loogilist analüüsi enne selle publikule esitamist.
3. samm
Moodsal ajal on filosoofia jõudnud uuele arengutasemele, uurimisulatus on oluliselt laienenud. Dialektikat kasutati jätkuvalt aktiivselt. Näiteks lõi Saksa filosoofiakooli kuulus esindaja Fichte antiteesi kaudu viisi filosoofiliste teooriate loomiseks, mis oli dialektilisele meetodile väga lähedane. Hegel andis märkimisväärse panuse ka dialektika arengusse.
4. samm
Dialektikast on saanud üks marksistliku filosoofia põhimeetodeid. Kuid erinevalt Hegelist pidas Marx ainet vaimu ees esmatähtsaks ja vastavalt sellele rakendas dialektilist meetodit peamiselt tegelikkuse arengu seaduste selgitamiseks, mitte selle kohta spekulatiivsete ideede jaoks.
5. samm
Hiljem sõnastas Karl Marxi kaasautor Friedrich Engels nn "dialektikaseadused". Esimene neist, mõistetuna "Koguse üleminekuks kvaliteediks", selgitas nende kahe kategooria vastastikust sõltuvust. See seadus selgitas nii loodusnähtusi, näiteks aine agregeerumise seisundi muutust, kui ka sotsiaalseid, näiteks muutusi koosseisudes.
6. samm
Teine seadus paljastab vastandite ühtsuse ja võitluse probleemi. Tema sõnul viivad arengut ja muutusi just vastuolud. Avalikus sfääris on selle seaduse näiteks klassivõitlus, mis teenib sotsiaalset arengut.
7. samm
Kolmas seadus, mida nimetatakse "eituse eitamiseks", illustreerib nähtuse muutmise protsessi. Uue kvaliteedi omandamiseks peab nähtus kaotama oma vana.
8. samm
Ka marksistliku dialektika oluline osa oli spetsiaalne loogiliste konstruktsioonide meetod, mis väljendus süsteemis "tees-antitees-süntees". Tema sõnul tuleb iga vastuolulise väite jaoks esitada veel üks, mis seda eitab, ja mõlemast tuleb tuletada mõte-süntees, mis koosneb mõlema väite tugevustest.
