Sünnist surmani on inimene osa organisatsioonist. Tegelikult nimetatakse seda eesmärgi saavutamiseks ressursside ühendamiseks. Neid on mitut tüüpi.
Organisatsiooni kontseptsioon
Organisatsiooni võib nimetada liidri juhitud inimeste ühenduseks, mis on mõeldud eesmärgi saavutamiseks. Olemasolevad organisatsioonid on pikka aega püüdnud klassifitseerida, kuid siiski puudub ühtne tüpoloogia.
On teatud tüüpi organisatsioone, mis erinevad olemasolevate ressursside, eesmärkide, tegevuste, käitumisomaduste ja kvantitatiivse koostise poolest. Muide, esiteks tekkisid struktuurid, mis on seotud inimtegevuse korraldamisega konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Sellest vaatenurgast eristavad ajaloolased organisatsioonide korporatiivseid, assotsiatiivseid ja kogukondlikke tüüpe. Kuid järk-järgult muutsid organisatsioonid inimühiskonna kujunemise käigus oma vormi, sisu ja struktuuri.
Ametlikud ja mitteametlikud organisatsioonid
Tänapäeval on tavaks jagada kõik olemasolevad organisatsioonid ametlikeks ja mitteametlikeks. Viimaseid peetakse inimeste vabatahtlikeks kooslusteks, kes astuvad organisatsioonisisestesse suhetesse. Sellise suhtlemise tulemusena on grupiliikmete psühholoogilised ja sotsiaalsed vajadused rahuldatud.
Ametlikke organisatsioone luuakse seevastu sihipäraselt. Need jagunevad omakorda ärilisteks ja mitteärilisteks. Viimaste hulka kuuluvad need, kelle lõppeesmärk pole kasumi teenimine ja selle jaotamine grupi liikmete vahel. Mittetulundusühingud on loodud mittemateriaalsete vajaduste rahuldamiseks, eesmärgiga lahendada vaidlusi või kaitsta kodanikke. Selliste organisatsioonide struktuur hõlmab rahvusparke, erinevaid juriidilisi ühendusi ja etnilisi kogukondi.
Kommertsliikide organisatsioonide peamiseks eesmärgiks peetakse kasumi kogumist kaupade müügi või teatud teenuste osutamise käigus. Nende liikide hulka kuuluvad aktsiaseltsid, ühistud.
Muud organisatsioonide klassifikaatorid
Vabatahtlikul ühingul põhinevaid avalikke organisatsioone nimetatakse tavaliselt "kolmandaks sektoriks". Nende liikmed võivad olla mitte ainult üksikisikud, vaid ka juriidilised isikud. Samuti eristab avalikke organisatsioone püsiva juhtorgani olemasolu.
On olemas organisatsioonide klassifikatsioon toimimismeetodi järgi, mille järgi nad jagunevad tootmiseks ja mittetootmiseks. Kapitali omamise seisukohast on segatud, rahvusvahelised, riiklikud ja välismaised organisatsioonid. Riigi-, era- ja valitsusorganisatsioonid tuleks jagada eraldi liikideks.
