Žestimine on inimese mõtete, tunnete ja emotsioonide väljendamine žestide abil. Arvatakse, et liigne žestikulatsioon on iseloomulik emotsionaalsetele ja muljetavaldavatele inimestele. Seevastu vähem gestikuleerimist on iseloomulik rohkem reserveeritud ja kõrge enesekontrolliga inimestele.
Viipamine kui teabe edastamise viis
Žestimine on üks mitteverbaalse teabe allikatest. Arvatakse, et umbes 40% teabest edastatakse žestide abil. Näiteks suhtlevad turistid, kes ei oska kohalikku keelt, teistega žeste kasutades, üksteist mõistes.
Vestluskaaslase žestide tähenduste selgitamisel võib järeldada tema suhtumist vestlusainesse ja meeleolusse. Aktiivsed žestid näitavad, et inimene on erutatud või erutatud. Näiteks kauaoodatud kohtumise rõõmu väljendades vehib inimene rõõmsalt kätega, kasutab avatud käepigistusi ja kallistusi.
Vastupidi, kui inimene on ärritunud ja agressiivne, on tema žestid karmid ja väljendusrikkad. Omakorda kasutab vestluskaaslane, kellele selline emotsionaalne surve avaldatakse, kaitsvaid ja kinniseid žeste: ristates jalad, klappides käed rinnal, surudes käed rusikatesse. Seega avaldub emotsionaalsuse aste inimese žestides.
Inimese žestid ja kõne on tavaliselt sünkroniseeritud. Siiski on alateadlikke žeste, mida inimesel on raske kontrollida. Kui inimesel on sisemisi lahkarvamusi ja vastuolusid vestluse teemaga, erinevad tema žestid tema öeldust.
Žestid ja kõne
Alateadlikult saadab sellise inimese keha mitteverbaalseid signaale žestide kujul, nagu näiteks silmade hõõrumine, sagedane vilkumine, vältides silmsidet vestluspartneriga. Seega juhtudel, kui inimene valetab ja kogeb sellest sisemisi ebamugavusi, on tema žestid ebaloomulikud ja ebakindlad. Ta näeb välja tülikas, puudutab sageli oma nina või kõrva käega, hõõrub kaela.
Arvatakse, et sellised pettusest märku andvad žestid pärinevad lapsepõlvest. Kui laps usaldab vanemaid kogemata enda tehtud jantidesse või petab neid, katab ta suu oma kätega. Aja jooksul on sellised ilmsed valele viitavad žestid tuhmunud ja muutunud väiksemateks žestideks.
Isikutel, kelle tegevus on suunatud avalikkusega töötamisele, on väljendusrikkad, kuid mõõdukad žestid. Reeglina kasutavad nad oskuslikult vajalikke žeste, et tekitada publikus teatud emotsioone. Selliste isikute hulka kuuluvad: lauljad, juristid, poliitikud. Oma oraatorioskusi lihvides õpivad nad kuulajaid ennekõike kehaliigutuste ja žestide keeles veenma.
