Terrorirühmitus Haqqani Network hakkas ilmuma Afganistanis ja Pakistanis aastatel 2004-2005 tegutsenud luureagentuuride aruannetes. Võrgu nimi on seotud Nõukogude vägede vastu võidelnud välikomandöri Jalaluddin Haqqani nimega.
Nõukogude vägede viibimise ajal Afganistanis oli Jalaluddin Haqqani kuulus välikomandör, teda toetas USA luurekeskus, pakkudes rahalist abi.
Pärast Nõukogude vägede väljaviimist jätkus kodusõda Afganistanis. Haqqani on olnud seotud mitme suurema operatsiooniga, tema autoriteet on märkimisväärselt kasvanud. 1992. aastal osales ta sõdivate poolte vahelistel rahuläbirääkimistel, sai seejärel Afganistani justiitsministriks ja oli sellel ametikohal neli aastat.
Pärast Kabuli vangistamist Talibani poolt 1996. aastal astus Haqqani nende poole ja nimetati piiriministriks. Praktikas viis see selleni, et ta kontrollis täielikult Paktia provintsi, kus asusid al-Qaeda treeninglaagrid, mille ameeriklased hiljem hävitasid. Pärast USA Talibani-vastase operatsiooni algust hakkas Haqqani oma relvajõude juhtima, kuid ei suutnud sissetungijatele vastu seista. Taliban sai lüüa, Haqqani hakkas pidama sissisõda ja peagi nimetasid ameeriklased teda Talibani kuue enim tagaotsitud terroristi hulka.
Haqqani tegevus valitsusvägede ja USA armee vastu oli väga edukas, alates 2000. aastate keskpaigast hakati Afganistani aruannetes mainima "Haqqani võrku", mis viitas selle sõjapealiku suurenenud mõjule. Alates 2006. aastast on võrgu eest vastutav koos Haqqaniga tema poeg Sirajuddin (Siraj). Alates 2007. aastast oli Siraj see, kes valitses rühma seoses isa tervise halvenemisega. Talibaniga tihedalt seotud Haqqani terrorirühmitus tegutses sellest hoolimata iseseisvalt ega allunud kunagi kellelegi.
Peagi kuulus "Haqqani võrgu" juhtkonda juba mitu selle asutaja perekonna liiget ja arvukalt välikomandereid, rühm kontrollis mitut Afganistani provintsi. Alates 2008. aastast hakkas rühmitus kasutama enesetaputerroriste terrorirünnakute korraldamiseks, USA võimud hakkasid seda pidama kõige suuremaks ohuks Ameerika vägedele Afganistanis. Luureteenistuste andmetel ulatus võrgu liikmete arv 2010. aastal 4-15 tuhande inimeseni. Rühmituse kinnise iseloomu tõttu oli raske sõjaväelaste arvu täpsemalt hinnata.
Alates 2008. aastast on Ameerika Ühendriigid rühmituse asutaja Siraj Haqqani poja terroristide nimekirja kandnud, alates 2009. aastast on tema kohta käiva teabe eest välja kuulutatud 5 miljoni dollari suurune preemia. Järgmistel aastatel lisati terroristide nimekirja Nasiruddin Haqqani, Khalil al-Rahman Haqqani ja Badruddin Haqqani.
Pikka aega ei julgenud USA võimud ametlikult lisada Haqqani võrku terroristlike rühmade hulka, kuna nad lootsid ikkagi nii mõjuka liikumise juhtidega kokkuleppele jõuda. Riigi luureteenistused pidasid isegi kohtumisi võrgu esindajatega, kuid neil ei õnnestunud kokkuleppeid saavutada.
Olukord sai lõplikult klaariks 2011. aasta septembris, kui Haqqani võrgustiku terroristid ründasid NATO vägede peakorterit ja USA saatkonda Kabulis. Rünnaku ohvriteks sai 16 inimest. Sai selgeks, et terroristidega pole võimalik kokkuleppele jõuda ning 2012. aasta septembris teatati, et USA lisas Haqqani võrgu terroristlike rühmituste nimekirja.