Üks maailmakuulsatest Ameerika linnadest - Boston asutati peaaegu 400 aastat tagasi ja mängis mitu aastakümmet Ameerika suurima ja tähtsama asula rolli, kuid hiljem anti see roll üle ka New Yorgile.
Pärast seda, kui Christopher Columbus avastas Ameerika 1492. aastal, voolasid meremehed kogu Euroopast uuele mandriosale, et asustada ja elamiskõlblikuks muuta. Erandiks polnud britid, kes asutasid 1584. aastal esimese koloonia Ameerika Ühendriikides.
Pärast uute alade edukat väljaarendamist brittide poolt ehitasid kolonialistid esimesed asulad. Üks neist oli Boston, mille 17. septembril 1630 asutasid Massachusettsi koloonia puritaanlikud kolonistid ja mis sai nime ühe Suurbritannia linna järgi. Varsti loodi selle asula territooriumile esimene ülikool Ameerika Ühendriikides, kuid siis ikkagi kolledž - Harvard.
Boston sai linna staatuse ametlikult 1822. aastal, enne seda peeti seda asulaks. 19. sajandi keskel sai uuest linnast USA suur kaubandus- ja tööstuskeskus. See oli suuresti tingitud orjanduse kaotamisest. Umbes samal ajal algas eurooplaste massiline ränne Ameerikasse. Just nemad tõid katoliikluse Bostonisse ja peagi sai katoliku kogukond linna suurimaks.
Kahekümnenda sajandi keskpaigaks langes linn järk-järgult lagunemiseni, mistõttu otsustas selle administratsioon Bostoni suuremahulise ehitamise ja ümberehitamise. 1960. aastate keskel ehitati ajalooline kesklinn ümber ja loodi projekt, et tõsta Bostoni teadlikkust uuenduslike meditsiinitehnoloogiate kasutuselevõtuga.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab Bostonis umbes 618 000 inimest. Äärelinnas elab veel umbes miljon inimest, kes reisivad regulaarselt argipäeviti Bostonisse, suurendades seeläbi selle elanikkonda. Nüüd on see linn arengu tipus, aastas astub selle saja kahekümne seitsme kõrgkooli umbes 150 tuhat inimest. Bostoni raekoda kavatseb peagi laiendada linna piirkonda ning avada 400. aastapäevaks ajaloolises keskuses linna ajaloole pühendatud muuseumi.
