Pikka aega kutsuti konflikte lahendama erilisi inimesi, eriti suuri ja venivaid, kes aitasid vaidluses osalevate poolte vahel dialoogi pidada ja pingelist olukorda lahendada. Neid inimesi nimetatakse nüüd vahendajateks ja vahendusprotsessist on saanud seaduslik viis alternatiivseks konfliktide lahendamiseks.
Juhised
Samm 1
Vahendus on vastastikku kasuliku konfliktist väljumise meetod, mis hõlmab kolmanda neutraalse poole kaasamist. Vahendaja vahendab, et jõuda erimeelsustes mingile kokkuleppele, kuid osapooled ise osalevad otsuste tegemises aktiivselt. Vahendajat ei saa siiski nimetada vahendajaks selle sõna kõige üldisemas tähenduses, pigem on vahendamine vaid üks vahendamise liikidest.
2. samm
Vahendajal ei ole kohustust omada spetsiifilisi teadmisi vaidluse põhjuse vallas, ta ei ole kohustatud nõustama erimeelsuste osas, ta üritab osalejatele vaid konfliktist üldist arusaama anda ja tegutseda selle lahendamise suunas.. Pealegi pole tema ülesanne leida õigeid ja valesid, mitte toetada ühte osapoolt, vaid leida konsensus, leida vastastikku kasulik lahendus.
3. samm
Vahendajaks võib olla iga inimene. Selle peamised omadused on erapooletus ja sõltumatus. Inimesed saavad vahendajana tegutseda ebaprofessionaalsel ja professionaalsel viisil. Vahendusteenuse osutamiseks professionaalsel alusel peab inimene olema üle 25-aastane, lõpetanud ja läbinud vahendajakoolituse. Professionaalselt võib vahendajana tegutseda iga võimekas isik, kellel pole üle 18-aastast varasemat veendumust. Organisatsioonid või üksikisikud võivad meelitada vahendajaid ja kokkuleppel oma tegevuse eest maksta või mitte.
4. samm
Vahendamise eelised kohtuvaidluste ees on aja ja materiaalne kokkuhoid, konfidentsiaalsus, kõigile kasuliku lahenduse otsimine, vabatahtlik osalemine ja tehtud otsuste täitmine, menetluse universaalsus erinevates valdkondades (perekonnasisene, organisatsiooniline, leibkondlik ja muud tüüpi konfliktid), huvidega arvestamine, moraalinormid, poolte suhe, isiklik kogemus.
5. samm
Vahendusprotsess õiguslikus mõttes algab ühe osapoole kirjalikust ettepanekust selle konflikti lahendamise meetodi rakendamise kohta. Kui teine pool nõustub pakkumisega, sõlmivad konfliktsed pooled leppe vahenduse kasutamise kohta, milles on sätestatud ka vahendaja isik. Seejärel lülitub vahendaja sisse ja kaalub vaidluspoolte seisukohti, nende argumente, soove ja huve ning püüab nende andmete põhjal seejärel pakkuda konfliktile kompromisslahendust. Samal ajal osalevad osapooled arutelus aktiivselt, sest just nemad peavad ühiste jõupingutustega, ilma vastutust vahendajale üle kandmata, välja mõtlema olukorrast väljapääsu. Väljapääsu leidmisel sõlmitakse leping, mida võib kohtus pidada ka sõbralikuks kokkuleppeks.
6. samm
Vahenduse kui vaidluste lahendamise meetodi ainus puudus on see, et pärast lepingu sõlmimist tehtud otsuste täitmine või mittetäitmine on vabatahtlik. Mõnikord naasevad pooled pärast mitut kohtumist lepitajaga ja näiliselt tulemuslikku tööd konflikti juurde, kuna üks osapooltest või mõlemad pooled korraga ei täida varem kokkulepitud otsuseid.
