Poliitiliste otsuste langetamine on poliitika üks olulisemaid sotsiaalseid funktsioone. See protsess hõlmab ühe alternatiivi optimaalseima valimist.
Juhised
Samm 1
Üldiselt on poliitiline otsustusprotsess jagatud kaheks osaks - alternatiivide otsimine ja kõige tõhusama variandi valimine. Muidugi on see protsess praktikas keerulisem ja üksikasjalikum. Otsustamisprotsessis on välja töötatud mitu skeemi. Üks neist kuulub G. Lasswellile. Ta tuvastas selles protsessis 6 etappi. See on probleemi sõnastamine, soovituste väljatöötamine, alternatiivide valik, esialgne veendumus lahendi õigsuses, lahenduse efektiivsuse hindamine, lahenduse revideerimine või selle tühistamine.
2. samm
Selle skeemi puuduseks on prognoosimise ja olukorra analüüsimise etapi puudumine. See defekt kõrvaldatakse D. Weimeri ja A. Weiningu skeemides. Nende mudel sisaldab otsustusprotsessis seitset etappi: probleemi mõistmine; eesmärkide ja selle lahendamise meetodite valik; kriteeriumide valik; alternatiivsete võimaluste kindlakstegemine; otsuse tagajärgede ennustamine; tegevuste algoritmi käsitlevate soovituste väljatöötamine.
3. samm
Nende lähenemisviiside oluline väljajätmine on tagasiside põhimõtte puudumine, mis on demokraatliku ühiskonna jaoks üks võtmetähtsusega. Seda põhimõtet on süsteemikäsitluse toetajate kirjutistes väga põhjalikult kirjeldatud. See põhineb asjaolul, et poliitiline süsteem saab sotsiaalsest keskkonnast kahte tüüpi signaale - nõudmisi või tuge. Kui süsteem teeb parimad otsused, siis selle tugi kasvab. Kui keskkond ei pea lahendusi optimaalseks, siis nõuded suurenevad. Saabuvate signaalide põhjal tuleb poliitilisi otsuseid parandada.
4. samm
Otsustusprotsess sõltub poliitilise režiimi tüübist. Demokraatliku ühiskonna ideaalmudel eeldab, et poliitilised otsused tehakse ühiskonna nõudmistele vastates. Selline olukord on võimalik ainult tugeva kodanikuühiskonna ning võimude ja inimeste vaheliste koostoimemehhanismide olemasolul.
5. samm
Autoritaarses ja demokraatlikus ühiskonnas on võimud rahvast kaugel ning viimasel pole võimude otsuste üle praktiliselt mingit hooba. See ei tähenda, et võimud juhinduksid oma otsustes ainult nende endi huvidest. Lihtsalt elanikkonnal on poliitilisse kööki keeruline pääseda.
6. samm
Samuti ei eeldanud monarhilised ühiskonnad, mis tuginesid ideele jumalikust võimu tekkimisest, rahva mõju monarhi otsustele. Ta pidi neid aktsepteerima üksi piiratud arvu nõustajate toel.
7. samm
Välistada ei saa väliste jõudude ja tegurite mõju poliitiliste otsuste langetamisele. Nende hulka kuuluvad korruptsioon ja lobitöö. Lobitöö pole alati oma olemuselt negatiivne, samas kui korruptsioonil on alati äärmiselt negatiivne mõju majanduse olukorrale ning see pärsib tööstuse kasvu ja sotsiaalset arengut.
8. samm
Haldusressursi mõiste on tihedalt seotud poliitiliste otsuste tegemise korraga. See termin tähendab valitseva eliidi poolt oma positsiooni kasutamist erasihtide saavutamiseks. Näiteks konkurentide kõrvaldamiseks valimiskampaania ajal.
Huvide konflikti vältimine on demokraatlikus ühiskonnas oluline väljakutse. Näiteks kui ametnikul, kes juhib teatud tööstussektorit, on selles ärivara (või tema sugulased või sõbrad). Sel juhul on tal suur kiusatus kasutada oma positsiooni oma huvides, mis on otsene korruptsiooni ilming.
