Filosoofiat võetakse sageli abstraktse teadusena, mis on tegelikkusest täielikult lahutatud. Kõige vähem rolli selles hindamises mängisid filosoofilise idealismi erinevad vormid, millel on teadusringkondades endiselt kaalu. Sajanditepikkuse teaduse arengu ajaloo jooksul on loodud palju idealistlikke maailmakorra kontseptsioone, kuid neid kõiki saab seostada kahe peamise suunaga.
Juhised
Samm 1
"Idealismi" mõiste on üldine tähis paljudele õpetustele, mis on filosoofias olemas juba iidsetest aegadest. See mõiste varjab ideed, et vaim, teadvus ja mõtlemine on loodusobjektide ja aine suhtes üldiselt esmatähtsad. Selles mõttes on idealism alati vastandunud maailmakorra materialistlikele kontseptsioonidele, mis seisid vastupidistel seisukohtadel.
2. samm
Filosoofiline idealism pole kunagi olnud üks suund. Selles laagris on endiselt kaks põhisuunda, mida nimetatakse vastavalt objektiivseks ja subjektiivseks idealismiks. Esimene idealismi vorm tunnistab kõikehõlmava immateriaalse printsiibi olemasolu, mis eksisteerib inimteadvusest sõltumatult. Teist vormi iseloomustab väide, et objektiivne reaalsus eksisteerib ainult individuaalse teadvuse raames.
3. samm
Ajalooliselt eelnesid objektiivsele idealismile usupildid, mis olid laialt levinud erinevate rahvaste iidses kultuuris. Kuid see suund sai oma täieliku kuju alles Vana-Kreeka filosoofi Platoni teostes. Hilisematel aegadel said Leibnizist ja Hegelist selliste idealistlike vaadete kõige järjekindlamad esindajad. Subjektiivne idealism kujunes objektiivsest mõnevõrra hiljem. Tema sätteid kajastasid inglise filosoofide Berkeley ja Hume tööd.
4. samm
Filosoofia ajaloos on teada kaks erinevat idealismisuundumuse variatsiooni. Mõtlejad tõlgendasid originaaliga seotud sätteid erinevalt. Mõni mõistis tema poolt omamoodi "maailmameelt" või "maailmatahet". Teised uskusid, et universum põhineb ühel ja jagamatul abstraktsel substantsil või arusaamatul loogilisel põhimõttel. Üks subjektiivse idealismi äärmuslikke vorme on solipsism, mis väidab, et ainsaks reaalsuseks võib pidada ainult individuaalset teadvust.
5. samm
Kirjeldatud idealismi põhivormidel on ühised juured. Nende hulka kuulub kõigi elusolendite animatsioon, mis on inimesele iseloomulik juba ammustest aegadest peale. Teine idealistlike vaadete allikas seisneb mõtlemise olemuses, mis teatud arengujärgus omandab võime luua abstraktsioone, millel pole materiaalses maailmas vastavaid analooge.
6. samm
Omavahel konkureerides unustavad objektiivse ja subjektiivse idealismi esindajad erinevused, kui on vaja ümber lükata materialistlikud mõisted. Idealistlike vaadete kinnitamiseks kasutavad nende pooldajad aktiivselt mitte ainult filosoofiasse ja loogikasse kogunenud tõestamismeetodite ja veenmismeetodite kogu arsenali. Kasutatakse ka fundamentaalteaduse andmeid, mille mõnda sätet ei saa materialismi seisukohalt veel põhjendada.
