Ajalooliselt on barokkstiili sünnikohaks Itaalia või õigemini - Rooma, Firenze, Veneetsia ja Mantua. Barokiaeg, mis tähistas Lääne kultuuri tekkivat vaimu, vastandati kirjanduse ja kunsti klassikalistele ideedele.
Juhised
Samm 1
Sõna "barokk" ühemõttelisest päritolust võib ainult unistada. Mõned väidavad, et selle juured on Portugali barrocos, mis tähendab "ebakorrapärase kujuga pärlit" või "pärl koos pahaga". Keegi arvab, et see sõna pärineb ladinakeelsest verrucast, mis tähendab "vääriskivi defekti koht". Teised on arvamusel, et see sõna on Itaalia päritolu: itaalia keelest tõlgitakse barokk keelt "imelik", "veider", "naeruväärne". Selles mõttes kandis barokkstiil negatiivset tõlgendust. Klassitsismi järgijad nimetasid sõna "barokk" kõigeks, mis klassikaanonitest isegi pisut kõrvale kaldus, mis oli nende jaoks ilmselgelt halb maitse.
2. samm
Üldises mõttes iseloomustab barokkstiili pidulikkus, liialdatud väljendus, dünaamilisus, pinge, soov ühendada kunsti erinevaid žanre, reformism. Kõik need baroki kui stiili tunnused kajastusid selles osaliselt Koperniku avastustega seotud ajastu mõjul. Barokkstiil, nagu ka Koperniku ideed, oli uuenduslik, määratledes ümber maailmavaate, inimese ja tema koha selles maailmas. Varem eksisteerinud traditsioonides toimus murd.
3. samm
Teiselt poolt tunnistatakse tõeks kõik, millel on matemaatiline väljend. See tähendab, et see on ka mõistuse ja valgustatuse ajastu. Loomulikkuse lükkab barokkstiil tagasi, praegu on see teadmatuse, vulgaarsuse, julmuse sünonüüm. Naised kannavad korsette, valgendavad nägu ja panevad pähe ebaloomulikke ja kohmakaid soenguid. Mehed kannavad parukaid, ajavad vuntse ja habet ning kasutavad parfüüme. Kõik on ebaloomulik ja seda ebaloomulikkust lauldakse. Kõik loomulikud soovid ja tungid moodustuvad barokkiajal mõistuse põhimõtete järgi, olgu selleks siis isu või tõmme vastassoo vastu. Näiteks söögiisu rafineeritakse tänu tabelietiketi leiutamisele. Muide, kahvlid ja salvrätikud ilmusid just barokiajastul.
4. samm
Jumal ilmub barokk-inimesele mitte päästja, vaid looja ja arhitektina. Nagu suur kellassepp, lõi Ta selle mehhanismi, mida nimetatakse maailmaks. Siit ka veendumus, et palvetamine on talle kasutu, kuid ta peab temalt õppima. Selle aja kangelasteks said Robinson Crusoe ja parun Munchausen. Nad kehastavad seiklusi, avastusi, mis on barokiajastule nii omased. Kogu barokkstiili dünaamilisus, heledus ja toretsevus kehastusid Rubensi ja Caravaggio teostes.
