Kurikuulsa WikiLeaksi ressursi asutaja Julian Assange sai Ecuadoris poliitilise varjupaiga. Kuid tõenäosus, et ta suudab süüdistuse alusel karistusest pääseda, on väga väike.
Assange sattus seadusega hätta pärast seda, kui tema arhiivi Afganistani sõda käsitlevad saladokumendid olid tema WikiLeaksi veebisaidile üles pandud. Kohe pärast seda algatati Rootsis tema vastu kriminaalasi vägistamise süüdistuses, ta pidi kiiruga Inglismaale lahkuma. Kuid õiglus leidis ta ka sealt: Interpol väljastas Juliani vahistamismääruse, mille tulemusel tuli põgenik ise politseisse. Varsti õnnestus tal 200 000 naelsterlingi suuruse kautsjoni vastu välja tulla, kuid ta kaotas kohtuprotsessi. Ka edasikaebused kõrgematesse kohtutesse ei aidanud, kohtuotsus jäi samaks - Assange ootas Rootsile väljaandmist.
Mõistes, et ta ei suuda väljasaatmist vältida, leidis Julian varjupaiga Londonis Ecuadori saatkonna territooriumil, mis oli andnud talle poliitilise varjupaiga. Selle riigi saatkond on väike kahetoaline korter elamu esimesel korrusel, milles WikiLeaksi omanikule on eraldatud üks tuba. Assange'i elutingimused on üsna tagasihoidlikud, mugavustest on tal ainult dušš ja tualett. Ecuadori president teatas juba, et Julian võib viibida oma riigi saatkonnas nii kaua kui vaja.
Kui Assange'il õnnestuks Inglismaalt lahkuda ja Ecuadorisse kolida, jääks enamik tema probleemidest maha. Ent inglased ei lase teda nii lihtsalt välja - niipea kui põgenik Ecuadori saatkonnast lahkub, arreteeritakse ta kohe. On tekkinud ummikseis: Assange ei saa lahkuda Ecuadorisse, kuid Suurbritannia politsei ei saa teda veel vahistada, kuna saatkonna territoorium on kõigi rahvusvahelise õiguse normide kohaselt puutumatu.
Suurbritannia kõrged ametnikud on juba väljendanud üleskutseid Ecuadori saatkonna tormimiseks - need lükati aga kohe ümber. Kuid Suurbritannia ametivõimude soov Assange arreteerida on nii suur, et töötatakse välja uus võimalus - Ecuadori saatkonnalt võidakse see staatus ilma jätta seetõttu, et seal on kurjategija. Pärast seda ei takista miski politseid WikiLeaksi asutajat vahistamast.
Hoolimata asjaolust, et Assange'i süüdistatakse vägistamises, pole kahtlust, et tema tagakiusamise tegelik põhjus on USA võimude soov karistada Julianust Iraagi ja Afganistani sõdade kohta miljonite lehekülgede salastatud teabe avaldamise eest. Pärast Rootsi väljasaatmist ootab teda tõenäoliselt uus süüdistus, seekord Ameerika Ühendriikides, kus Julianit ootab eluaegne vangistus.
