Kurikuulsa Wikileaksi ressursi asutaja Julian Assange'i vahistamismääruse andis Interpol välja 1. detsembril 2010. Sellest ajast alates on Assange ähvardanud arreteerimist, teda ootab küüditamine Rootsi.
Julian Assange sai maailmakuulsaks tänu tema asutatud Wikileaksi võrguressursile, mis on korduvalt avaldanud mitmete riikide salajasi ja konfidentsiaalseid dokumente. Eelkõige pääses tasuta juurde tohutu hulk dokumente USA sõjaliste operatsioonide läbiviimise kohta Iraagis ja Afganistanis.
Just pärast nende dokumentide avaldamist hakkas Assange hätta jääma, tema vastu algatati seksuaalse ahistamise ja vägistamise kriminaalasi - kaks naist esitasid Rootsis sellega seoses korraga hagisid. Vastuseks ütles Julian ajakirjandusele, et juhtum ei olnud ilmselgelt asjata ja oli tõenäoliselt seotud tema avaldatud Afganistani toimikuga. Kohe pärast seda avaldust loobuti temalt süüdistustest, kuid kümme päeva hiljem algatati kohtuasi uuesti. Assange ise usub, et see tehti USA survel. Rootsis anti välja vahistamismäärus, vastuseks sellele, et Assange lahkus Londonisse. Just see lahkumine oli põhjuseks, et Interpol viis 1. detsembril 2010 Assange'i rahvusvahelisse tagaotsitavate nimekirja.
7. detsembril teatas Julian ise politseisse, kus ta arreteeriti. Nädal hiljem vabastati ta kohtuprotsessi kestel 240 000 naelsterlingi suuruse kautsjoni vastu. Kohtuprotsess toimus 2011. aasta veebruaris ja otsustati Assange Rootsile välja anda. Kõik apellatsioonid ja apellatsioonid olid ebaõnnestunud ja kohtu otsus jäi jõusse.
Samal ajal külmutas Šveitsi pank PostFinance Assange'i kontod ettekäändega anda neile elukoha kohta ebatäpset teavet. See külmutas oma vara ja PayPali maksesüsteemi, seda tehti USA välisministeeriumi veenval nõudmisel. Nad ei jäänud maha kolleegidest Visa ja MasterCard, blokeerides kõik laekumised WikiLeaksi veebisaidi kontodele. On raske uskuda, et Assange'i nii ulatusliku kontode ja varade külmutamise põhjuseks oli „valeinformatsiooni esitamine tema elukoha kohta“või süüdistamine vägistamises Rootsis.
Kui Suurbritannia ülemkohus jättis väljaandmiskorralduse jõusse, leidis Assange varjupaiga Ecuadori saatkonnas, mis oli andnud talle poliitilise varjupaiga. Juliani otsus, nagu ka Ecuadori tegevus, tegi Briti võimudele meeltmööda. Ecuadori saatkonda ähvardati isegi rünnata, kuid hiljem teatati, et rünnakut ei toimu. Samal ajal saab Ecuadori missioonilt saatkonna staatuse ära võtta, kuna saatkonna territooriumi kasutatakse kurjategija varjamiseks ja mitte selleks ettenähtud eesmärgil. Pärast seda saab Assange arreteerida, jäädes ametlikult rahvusvahelise õiguse raamidesse. Kuidas see olukord laheneb, näitab aeg. Kuid kõik viitab sellele, et lähitulevikus antakse Julian Assange siiski Rootsile välja ja pärast seda esitatakse talle uued süüdistused Ameerika Ühendriikides, kus ta välja antakse.
