Ühiskonnas elav inimene ei saa enamasti kuuluda selle ühiskonna organisatsiooni mõnda süsteemi, ta ei ela väljaspool seda. Sellisel organisatsioonil on palju vorme, millest üks on kollektivism.
Kollektivism on ühiskonna organisatsioonivorm, milles kõige olulisem pole mitte üksikinimlik isiksus, vaid inimeste kollektiiv. Kollektivism on olnud inimestele omane iidsetest aegadest, kui inimene ei saanud veel üksi looduses ellu jääda ja ei teadvustanud end isegi eraldi indiviidina.
Kollektivismi areng ühiskonnas
Kuidas suudaksid ürgsed inimesed end üksi metsloomade eest kaitsta, saaksid suure kiskja tapmisega endale toitu, varustaksid eluruumi ja tagaksid selle kaitse, hoiaks tuld ühes kohas? See oli võimatu isegi terve pere jaoks, rääkimata ühest inimesest. Seetõttu elasid inimesed kogukondades ja sellest ajast peale on inimmeeles arusaam, et paljusid asju on palju lihtsam teha ühiselt kui üksi.
Hilisematel aegadel on kollektivism säilinud üksikute rühmade töö või tervete kogukondade elu korraldamise süsteemina. Kollektivismi põhjal ehitati välja praktiliselt kõigi teadaolevate totalitaarsete režiimide riigikorraldus: kommunism, sotsialism, fašism. Kõigis neis süsteemides esitati kodanikele esmatähtsana ühiskonna üldised ülesanded, iga inimene pidi kogu oma ühiskonna heaks töötamise nimel oma soovid tagasi lükkama.
Miks kollektivism töötab?
See ühiskonna korraldamise vorm on end mitmel põhjusel väga tõhusaks osutunud. Inimesed kipuvad hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka oma pere, kogukonna, sotsiaalse grupi eest, pealegi annab teise inimese heaks töötamine mõnikord rohkem rõõmu kui enda eest hoolitsemine. Lisaks peab inimene tundma oma seotust rühma asjadega, tunnetama oma tegevuse tähtsust. Just kollektivismi vormis tunneb ta täielikult oma tegevuse tähtsust.
Seetõttu tajutakse tööd sotsiaalse grupi heaks, eriti kui see tähendab tervet riiki, äärmiselt ülla, vajaliku ja olulise teona. Koos tohutu propagandaga on tohutu hulga inimeste töö suure meeskonna näol teatud ajalooperioodidel näidanud uskumatuid tulemusi. Toodangu osakaal kasvas järsult, riik koondus ühe eesmärgi ümber, kriisid ületati ja kogu rahva elu paranes. Ilma kollektivismita oleks selliste tulemuste saavutamine võimatu või äärmiselt keeruline.
Kollektivism taotleb inimese õilsate impulsside avalikustamist, sundides teda individualismi ja egoismi tagasi lükkama. Kuid samas tõotab see kasu ka üksikisikule: kollektivismi väärtuste süsteem hõlmab parema tuleviku loomist igale ühiskonnaliikmele. Ja kuigi ainult entusiasmi ja propaganda põhjal pole inimestes pikka aega võimalik kollektivismi vaimu edukalt säilitada, on sellegipoolest selle süsteemi elemendid olemas peaaegu iga grupitegevuse moodsas mudelis. Niipea kui tegemist on meeskonnatööga, eitades individuaalset soovi eduka grupitöö nimel, vastutust teiste inimeste eest - me räägime kollektiivsuse vormist.
