Uinumine on alati meeldiv. Inimene lamab mugavas voodis, kustutab valguse ja sulgeb silmad. Möödunud päeva muljetest kootud pildid hakkavad minu silme all vilkuma. Järk-järgult lähevad mõtted segi, muutuvad järjest vähem selgeks ja inimene jääb magama. Ärkveloleku unele ülemineku hetk möödub märkamatult.
Mis juhtub magama jäädes
20. sajandi alguses pakkusid teadlased, et ärkveloleku ajal koguneb inimese aju spetsiaalne aine - hüpnootiline toksiin ehk unine mürk. Prantsuse teadlased Pieron ja Legendre viisid läbi mitmeid katseid koertega ja tegid kindlaks, et uinumise ajal koguneb inimkehasse maksimaalselt hüpnootilist toksiini. Une ajal "unine mürk" neutraliseeritakse ja kaob hommikuks. Teadlased võtsid pikka aega magamata koertelt verd ja valasid magavatele koertele. Varsti pärast vereülekannet hakkasid magavad koerad haigutama ja magama. Pieronil ja Legendrel ei õnnestunud aga "unistavat mürki" testitavate verest isoleerida.
Prantslaste väljendatud teooriat toetavad paljud teadlased. Nad usuvad, et uinumine toimub kahe protsessi tulemusena. Esiteks mõjutab inimest veel tundmatu aine, mida tavapäraselt nimetatakse hüpnootiliseks toksiiniks. Teiseks lülitatakse ärkveloleku perioodi lõpuks järk-järgult välja aju aktiivsed keskused, mis vastutavad mõtlemisprotsessi, reageerimise, teabe vastuvõtmise ja töötlemise eest.
Kui sisemine kell läheneb kindlale punktile, hakkab inimene tahtma magada. Avaneb hüpoteetiline "värav magada", mis võimaldab teadvusel reaalsusest lahti ühenduda ja põgeneda. Soodsate tegurite - vaikus, pimedus ja mugavus - juuresolekul pärsivad pärssivad keskused aju aktiivsed keskused ja algab puhkus. Unenäos neutraliseeritakse hüpnootiline toksiin, aktiivsed keskused jätkavad tööd ja selleks ajaks, kui "unevärav" sulgub, ärkab inimene vähimast stiimulist.
Astraalteooria
Lisaks teaduslikule versioonile on olemas ka une astraalteooria. Selle teooria kohaselt läheb inimene uinumise hetkel teise maailma. Teadvus lülitub välja ja teadvuseta tuleb valguse kätte. Üleminekuhetke kontrollimiseks või vähemalt "tabamiseks" ei saa te ilma treenimata hakkama. On teada, et mõned inimesed võivad ärgata oma äranägemise järgi, nähes halba unenägu või olles teatud ajaks oma "sisemise äratuskella" ette seadnud. Samamoodi saab treenida ülemineku juhtimise võimet.
Magama minnes proovige oma teadvust pinnal hoida. Tähtis on tunda ärkvelolekut ja und eraldavat peenet joont. Sel hetkel, kui mõtted hakkavad segi minema, lülitage oma fantaasia sisse ja viige pilt teadvuse staadiumisse. Kui teil see õnnestub, siis võite eeldada, et teil on õnnestunud uinumise hetk "tabada".
